No nii sõbrad, 7. novembril seame rõõmsalt sammud Rotermanni kvartali poole,
kus toimub juba viies Nõiamaja PAI's!
Raputame sügise oma õlgadelt ja sukeldume maagilise metsa atmosfääri!
Viiendal nõiapeol on teil võimalus nautida salapärase elektoonilise muusika artisti mängu, kelle nägu varjavad sirge nokaga nokamüts ja bandana. Ta nimi sarnaneb pornotähe nimega ning žanr mida ta harrastab kannab nime weedwave.
Tema sõnul, «Weedwave on segu Yo ja Om-ist, see on elujaatav, kuid mitte millekski kohustav eksisteerimise mudel, enese tajumine läbi suitsu prisma. See tähendab, et sa kannad endas midagi ja omad tähendust, kuid sisuliselt sa pole miski, sa oled lõõgastunud, sa välistad rahmeldamise, sa ei lase ennast kaasa tõmmata mõtetust sitast. Sa juba tegid oma valiku – see on elu tsivilisatsiooni ja vaimu vabaduse piirimail.“
Nii või teisiti see on väga tundelie muusika, mis kõlab just kui mälestustest. Videviku, päikeseloojangu ja –tõusu muusika. Selles on jäädvustatud surmani tuttavad kohad, kus me pole kunagi käinud. Sündmused mida pole kunagi kogenud, kuid väga igatsed.
Selles kuidas Summer of Haze vajutab nuppe on oma mingisugune urbanistlik poeesia.
Esmakordselt nõiapeol, öö katte all, astub teie ette SP4K, kes on tuntud ka kui СУПЧИК / Supike või ka ОУСИБИ СМОКИН РО МЭН / OCB SMOKIN' RAW. Vähesed teavad, et peale selle Boulevard Depo remiksi on tal rohkelt oma loomingut. Olles tegelenud elektroonilise muusikaga üle 6 aasta, SP4K on eksperementeerinud praktiliselt kõikide žanritega. Alates neo-klassikast ja lõpetades moodsaima technoga. Ta on teinud koostööd selliste artistidega nagu BOULEVARD DEPO, i61, Thomaz Mraz, ning kuulub VIDEATAPE bändi koosseisu.
„Lisaks tegelen soolo loominguga SP4K pseudonüümi all. Muusikaga olen seotud esimesest klassist saadik, kui astusin Lipetski muusikakooli. Kuid oma loominguga hakkasin tegelema palju hiljem, täpsemalt kui kolisin Peterburgi, et asuda õppima helirežisööriks. Seal hakkasin laiendama oma muusikalist silmaringi elekroonilise muusika sfääris, kuigi varasemalt olin andunud kitarride, trummide ja kõige „elusa“ austaja. Üritan ennustada muusikalisi tendentse ette, et luua midagi uut, mis saab tulevikus oluliseks...või mitte.“
Maagilise metsa atmosfääri toetab juba lähedaseks saanud Kornei Dita Redrum-ist. Kõrvu lõikavad kõrged sagedused sügavate basside saatel. Melanhoolilised viisid sütitava biidi saatel. Seda muusikat on raske mõista, kuid võimatu millegagi segi ajada.
Kujutage kuidas eredad päikesekiired tungivad läbi tihedate pilvede mis paksult katsid taevast – see ongi sudulaadne Dita Redrum-i muusika. Langedes rahvamassi see jõuab vaid üksikuteni.
