Street J:
Umbkeelsete pärast peavad eesti posisd rohkem vaeva nägema tihtipeale...

Antakse käsk! vastus: "eissaanud arru". Tulemus: Võllid ei viitsi jampsida vaid käsk antakse edasi selele kes saab aru.

See mitte aru saamine mitte millestki muutub haiguslikuks...kui toas tüüpidega juttu räägid ilmaelust, siis arusaamisega probleeme pole...nii minu kogemus räägib.


Aga üldiselt kommentaariks selle 8 kuu kohta mis seal hiljuti veetsin...

Varustamine alla poole arvestust... Olin katlameeskonna ülem ja info ja varustuse saamiseks pidi ikka läbi ussi m'i pugema. Kõige raskem aeg oli minu jaoks algus. Kui o9led naisega koos elanud pea 5 aastat, siis siukene eraldatus paneb suhte tõsiselt proovile... Sinna minnes oli mu vanuseks 25 ja elu kõik käis täie hooga (abieluplaanid, töö, laenud jne)ning siis tõmmati järsult "kässar" peale... Ole nüüd 8 kuud sõdur ja mine siis ela oma elu edasi....

Kui seda sõduripalka poleks suurendatud, siis oleksin välja tulles olnud täielikult laostunud ja enda ülestöötamine oleks võtnud tõenäoliselt paar aastat...nagu juhtu paari sõbraga ennem mind...

Füüsiliselt polnud midagi ületamatut...umbes kuu ajaga harjud füüsilise režiimiga ja palju raskemaks peale seda enam ei lähe. See oligi muide üks siukeseid asju, mis mind närvi ajas. Kurat...sõjavägi peaks ikka proovile panema nii vaimselt kui füüsiliselt! Täielik lasteaed ja kilplaste kari. Mõnikord ajas nii vihale...naku kuradima tohletanud puukoore ajud on seal mõned. Räägid 3 korda kuidas mingi teema saaks palju kiiremini ja effektiivsemalt lahendatud....tulemus 0. "Meie oleme sedasi juba aastaid edukalt toiminud..." Mida V***u!? Selleks see asi longabki...bunghoul!

Vabandage mu vihapurske pärast...

Ja see presidendi lossi valvamine...tsirkus mis tsirkus...1 korra tegin seda kaasa ja edaspidi ütlesin, et kui panete siis võtan omale kohe kuni lõpuni vabastuse...

Kui peate minema kindlat siis katsuge vältida Vahipataljoni, sest selle nõnda nimetatud "esinduspataljoni" varustatus ja eluolu on eestis kõige kehvem!!!