Sõbrad omavahel:
„Tead, eile väljusin just poest, kui nägin auto juures võmmi trahvikviitungit kirjutamas. Läksin kohe juurde ja küsisin, milles asi. Tema, et valesti pargitud. Mina, et äkki jätaks seekord trahvi tegemata. Ta vaatas mulle irooniliselt otsa ja teatas, et vasak peegel on kah katki. No ma siis ütlesin talle, et ta on kõnts. Tema selle peale, et auto numbrimärk on kah tolmune – ja hakkas uut trahvi kirjutama... Ja nii läks vist mingi 10 minutit – mina sõimasin, tema kirjutas trahve...”
„Ohh! Ja mis siis sai?”
„Siis ma tüdinesin ära ja läksin ümber nurga oma auto juurde...”
võib-olla on see nende ainus võimalus, et keegi paneb neid siis tähele.
Aga minatud on nad kindlasti, kaotanud enda hinge ning asunud elama kedagi järgides (orjuses)
Hey, my name’s Dan. I’m fourteen, and the first time I self harmed was when I was nine or ten. It’s been on and off since then, but a lot more recently.
I wanted to share my pictures with you but I don’t want to inspire or encourage anyone. Could you give some advice on stopping? Because before it was just cuttings but now I’ve resorted to the underside of my wrist, as soon as I did the larger cut on the 7th and 8th pictures, I could see my vein and the blood spill out. I want to stop for my friends because they really don’t like me doing it. But I think it’s safe to say I’m addicted. Please help me.
Tolerantsusetund koolis.
Õpetaja:Lapsed,kas te teate,kes on geid?
Juku:Aaa,te mõtlete pederaste?
Õpetaja:Nii rääkida pole ilus..
Juku:Aga perse nikkuda on ilus või????
Lapsed koolis ja õpetaja laseb lastel vanasõnu rääkida.Juku vehib taga pingis käega nagu segane, aga õpetaja ei tee tast väljagi.Lõpuks kõigil lood otsas,Juku õpsi paluma"no lase mul ka rääkida" ,"ei Juku sul nagunii mingi roppus jälle, ei saa". Juku ikka paluma:"no las ma räägin alguses pool ja siis vaatate, kas on ropp või mitte". Noh, õps lõpuks nõus, no räägi siis alguses pool ja juku jutustab"Sööda hunti palju jaksad, ..." õpetaja mõtleb,"no siin ei saa küll miskit roppu olla,ütle siis lõpuni" ja juku lõpetab lause... karu munn on ikka suurem".
Midagi päevakohast
Ühel õhtupolikul sõitis Oliver Kruuda uhkes limusiinis kodu poole, kui
nägi auto aknast kaht meest, kes rohtu sõid.
Vaatepilt häiris teda, ta lasi auto kinni pidada ning asja lähemalt
uurida.
"Miks sa muru sööd?" küsis ta mehelt.
"Sest meil pole muu toidu jaoks raha," vastas mees.
"Hästi, ma võtan su endaga koju kaasa ja toidan sind."
"Aga härra, mul on ka naine ja kaks last, kes on samuti näljas. Nad on
seal eemal, puude juures, näksivad muru."
"Võta nad kaasa," teatas Kruuda.
Nüüd pöördus Kruuda poole teine räbala väljanägemisega mees:
"Härra, kuid mul on naine ja KUUS last!"
"Kutsu nemad ka kaasa," vastas Kruuda.
Kõik nad kobisid auto peale, mis ei olnud sugugi kerge ülesanne -
isegi mitte nii suure limusiini juures, millega Kruuda sõitis.
Enda järel ukse sulgenud, pöördus üks meestest Kruuda poole:
"Härra, te olete väga lahke! Tänan teid, et olite nõus meid kõiki
kaasa võtma ja toitma!"
"Oh mis te nüüd - ma aitan rõõmuga," vastas Kruuda. "Teile kindlasti
meeldib minu juures - rohi on juba peaaegu põlvini!"